Ostukorv  

Tooteid pole

Saatmine 0,00 €
Kokku 0,00 €

Kassasse

Purjetamine kreekas

Intro

1 veebruar

Kreekasse kahe perega koos purjetama mineku idee sai alguse juba mitu aastat tagasi. Selleks on palju erinevaid põhjuseid, näiteks see, et 8 inimesega koos reisimine eeldaks kahte autot või siis mikrobussi. Igaljuhul tohutult sõidetud kilomeetreid ettearvestatud hotelli reserveeringuid ja see kõik seotud asfaldi ja autoga. See ei ole aga mitte puhkuse moodi.

Lõpuks ei saa alahinnata ka finantskalkulatsioone, kui kokku panna auto rent, kütus, parkimise tasud, hotellid, söömine restoranis, see kõik kaheksale inimesele kokku on üks paras pakett. Lisaks on 7 aastasel lapsel kohutavalt igav autoga pikalt sõita.

Olgu etteruttavalt öeldud, et mina kaptenina polnud kunagi nii suure jahiga sõitnud ega üldse väljaspool Läänemerd seilanud. Minu purjetamiskogemus on veerandtonnine Polaris jaht Astraia (esimesed hooajad Vesilennuk), 5 Tallinna kolmapäevakute hooaega, 5 Muhu Väina regatti ja alati ilma mootorita, iga ilmaga ja hea seltskonnaga. Seetõttu kartsin kõige rohkem suurust ja mootorit. Abikapten oli ilma paberiteta aga see eest purjetanud nii suurtega, kui ka mootriga. Ülejäänud meeskonnale lihtsalt meri meeldib, eriti vaikne meri või tormine aga maalt vaadates. Lapsed ootasid ikka seiklust ja laine möllu, kui see kohal oli, siis muidugi enam nii väga ei tahtnud. Aga sellest juba allpool.

Jahi rentimine

15 august

Jahi renitmisega alustasin umbes kolm kuud varem. Põhiliselt nägi see välja nii, et minu tütar kirjutas arvestatava hulga kirju erinevatele rendifirmadele, minu nimel, et siis lepingu tegemise ajaks täiskasvanud inimene olemas oleks. Otsisime suurt jahti, kuhu kõik 8 ilusti ära mahuks. Kõik tegid seoses oktoobriga allahindlust ja mitte ükski ei olnud nõus allahindlusest alla laskma, mis oli minule muidugi üllatuseks. Lõpuks pakkus Galazio Sailing LTD seda mida vaja: 1 700 euro eest Beneteau Cyclades 43.4 / ehitusaasta 2006. Kokku neli kajutit igas 2 kohta.

Hoiatus: tahavad kogu raha ette, mis seab teid ebavõrdsesse positsiooni, kui vaielda vaja, millest tagapool ka juttu tuleb. Veelgi ebavõrdsust lisab 1 600 eurone tagatisraha, mille pärast “ilusti”  tagasi saad. Seega oled maksnud 1 700 + 1 600 ja pole veel midagi saanud. Ei osanud ka kuidagi vastu vaielda, pidi nii alati käima.

Lendamine

20 oktoober

Seega piletid ostetud koolivaheajaks Ateenasse pool aastat ette Air Balticust, mis poole aasta jooksul korduvalt pankroti juttudega meedias oli. Kreeka streigid kummitasid enne ärasõitu igapäevaselt. Õnneks halvim jäi ära, mis aga ei takistanud neil kaks kuud ette teatamast, et nad otsustasid lennuaegu kahe päeva võrra nihutada. Võtke või jätke 11 päevast sai 9 päeva, mis kokkuvõttes oligi paras.

1 päev

Autoga Riiga ja Riiast Ateenasse, lend sujus ilusti ja juba kella kaheks päeval olime Alimose sadamas.

Soodne asukoht suur sadam ja Ateenasse trammiga 20 minutit sõitu. Jahi üleandmine võttis ca 3 tundi aega. Põhjalikud dokumendid, kogu jahi ülevaatus ja pisut lõunamaist venitamist.

Hoiatus: kui jahti üle vaatad, siis vaata ka tegelikult üle. Meil tekkis küsimus, küll varupumbaga, hiljem puuduvate laevalgustitega ja mittetöötava kummipaadi päramootoriga. Mootor taheti küll meile kraesse keerata aga lõpuks lepiti ilusti kokku. Alati kui midagi on tuleb helistada rendifirmale ja öelda, et see ei tööta ja seda pole ja avastasime, et lamp laes puudu jne. Viimasel päeval kõik lauale laduda ei ole hea mõte.

Linn ja jaht üle vaadatud, esimene maitsev õhtusöök sadamas ja magama.

2 Päev

Ateena- Kea saar

Hommikul startisime kohe, kuna oli plaan kuhugi jõuda. Kuna arutelu jäi õhtul hilja peale otsustasime hommikul lõpliku otsuse teha, kas purjetada itta saartele või lõunasse piki rannikut. (eksimus reegli vastu, mis ütleb, et merele minnakse ikka kindla plaaniga). Meie ei läinud ja kuna ilm oli väga ilus, hääletasime demokraatlikult ja otsustasime mõnemiilise sõidu järel, kui jahiga sõbrunemine oli lõppenud pöörata kurss ikkagi itta, vaatamata sellele, et sadamas oli soovitatud laste ja naistega hoida ranniku ligi lõunasse, kus vähem tuult ja rohkem inimesi.

Meie kurss mandriosa poolsaare tipus olevale Poseidoni templile ja sealt edasi lootus jõuda Kea saarele. Tuult mõõdukalt, kiirus 5-6 sõlme, päike paistab ja tunne ülendatud, nagu oleks pääsenud viimasest oktoobri kolmapäevakust, mis on alati külm ja tormine. Las nemad seal Eestis sõidavad külma ja tormiga, meil siin on päike ja briis.

Poseidoni tempel

Jõudes Poseidoni templi juurde, kus sadamat ei ole aga kena madal lahesopp võimaldab ankrusse heita. Ankru vette laskmine oli igavene tsirkus, mida kõrvalt jälgisid puhkavad saksa ja inglise turistid mõnuga. Pole ju harjunud ankrut mootori abil vette laskma, millal ta põhja jõuab, millal ta haagib, vöörimees on roolimehest nii kaugel, et karjuda on piinlik teised ju puhkavad ümberringi, mõistlik oleks helistada aga see poleks enam elegantne. Kõik see on ju veerandise peal palju lihtsam. Ütled ühele meeskonna liikmele võta alt masti küljest ankur ja viska vette ja valmis. Hoiab otsa käes ja ütleb tunde järgi kuidas on. Siin aga vajusime kord ühele Sakslaste jahile selga, siis läksime sellest kaugemale, vajusime Inglaste jahile selga. Võttis natuke aega aga ära õppisime ja edaspidi oli kõik ankurdamised sujuvad.

Veeskasime siis kummipaadi ja käivitasime Yamaha, et kakshaaval meeskond Poseidoni templisse palvele viia: ikkagi merejumalate tempel, meil aga nädal purjetamist ees. Yamaha tegi kõva häält, sama mida sadamas üleandmisel näidati aga nagu vee surve taha tuli hakkas vints libisema, vedu ei olnud ja ei liikunud raasugi, kui siis ainult 0,1 sõlme. Tuul aga kandis avamerele, nägin tükk aega vaeva, et lühikeste aerudega tagasi sõuda.

Paat eemaltRannajoon

 

Lühike arupidamine ja kella vaatamine viis kindla otuseni, et  siin me enam ei mölla vaja õhtuks jõuda Kea saarele. Sinna aga oli veel ca 30 miili. Kiire ujumine ja kurss Korissia sadamasse ja enne pimedat olime kohal. Peale meie oli veel ainult üks jaht.

Kohalikud vaatamisväärsused, hea õhtusöök ja kiiresti magama, sest esimene päev tundus väsitav. Sadamamaksu keegi ei tahtnud, akut laadida ei saanud, vee tagavara oli küllaga.

3 Päev

Kea saarelt-Syros’e saarele

Suund edasi itta Syrosele. Lihtne arvestus, mille tegime oli see, et iga päev oleme ühel saarel ja nii, et jõuaks alati valges sadamasse, natuke aega ringi vaadata ja hommikul edasi purjetada. Sadamast väljudes virutas kohe 11-12 m/s otse näkku, tõmbasime rullgenua natuke välja ja groodi üles aga lugu oli päris tüütu. Alles peale mootori appi võtmist oli kurss, kreen ja kiirus kuidagi omavahel arusaadavas suhtes. Muidu lõi suur laine kiiruse kinni ja õieti kiirust koguda ei saanudki. Grooti sättisime küll nii ja naa aga see pole veerandtonnine Polaris, kus vaatad, et tõmban natuke bakstaake peale, soodi peale, puri lamedaks ja saab teravalt vastu tuult purjetada. Igavene turisti lotendav groot ja rulli pealt maha jooksev arusaamatus vormis genua. See jaht pole ilma mootorita krüssamiseks mõeldud oli minu analüüsi tulemus ja edaspidi lähtusimegi sellest. See, et ma ei osanud võib-olla purje hästi sättida jääb sellest reisikirjast väljapoole kellegi teise arutleda.

Seega tuul praktiliselt Nordist otse silma, kuni saare otsani. Tuule suunaga on siin lihtne, kogu reis puhus tuul ühest kohast. Oktoobris on see ka tavaline. Jõudes saare otsani tuul tugevnes 13-14 m/s ja meile puhus ta otse küljelt, mis oli kaunis ebamugav, kreen suur, piki lainet jaht nagu jonnipunn kõigub küljelt küljele. Reisijad on purjetamise nautimisest aina kaugenemas. Esimesed ämbrid jagatakse välja ja sõit jätkub järgmised 7 tundi ühelaadselt. Hämmastav on see, et tuul suudab siin viirgudena puhuda 15 m/s ja 2 m/s vaheldumisi.

Ermoupoli sadamasse jõudsime taganttuules kuni 17 m/s napilt enne pimedat (nimed siin ja edaspidi võetud Google Mapsist, sest igal saarel ja linnal on päris mitu nime). Siia sissesõit oli tõeliselt uhke. Linn asub kaunis kinnise lahe kaldal ja ronib mööda kaldaid ülespoole. Endine rikas saareriik oma kuningaga, kes sai rikkaks sarnaselt Veneetsiaga pakkudes kohta kauba tegemiseks ja kaitset ümbruskonna barbarite eest. Saar kuhu tasub minna, ka linna ajaloolised tänavad olid Veneetsiaga sarnased.

Randusime kai äärde, kus oli peale meie veel kaks jahti ja mõlemad poordipidi kai küljes. Tegime sama. Edasi tegelesime 3 tundi sellega, et võitlesime lainetava- õigem oleks öelda tõusva ja langeva veega. Laadides kõik meie kuus vendrit ühte poordi oli ikka sellest vähe, lisaks oli seal mingi rauast horisontaalne kolakas, mis jättis vendrid kord alla, mis tahtis sõlmed puruks tõmmata või siis üles, mis lükkas vendri vahelt välja. Õpetus on see, et oleks kohe pidanud jahi ahtrit pidi kai äärde ajama. Kuskil sadamates ei õnnestunud meil poisid näha, mille külge vööri kinnitada, ikka ankur vette ja tagurpidi kai äärde.

Lisaks lahkusid meie juurest kohe peale kaldale astumist meie naised ja osad lapsed. Lihtsalt, nii nagu maha astusid, enne jahile ei tulnud kui pidi edasi hakkama purjetama. Täiesti ilma tülita, lihtsalt kogu rõõm merest oli jäänud lainetesse, nii et isegi kaldal olev jaht ei olnud enam vastuvõetav. Kõikuv jaht oli ilmne liig ka magamiseks, see kõik sündis sellise kindlameelsusega, et kui oleks tahtnudki takistada poleks aidanud ka maa peal lahjenev kapteni võim. Nii oli meil kaunil Kreeka saarel oma jaht ja omaette hotell. Kõlab nagu raiskamine aga see ei olnud nii, pigem nagu rahu loomine ja ravikuur.

4 päev

Syrose saarel

otsustasime veeta saarel kaks ööd, et tutvuda linnaga ja pisut rahuneda. Järgmisel päeval pakkus meile üllatuse tormiselt merelt saabuvad ca 35 suurt (alla 50 jalaseid eriti ei näinud) jahti, kes kõik meie kõrvale maabusid. Kõik nad rääkisid vene keelt ja nägid terved välja. Ilmselt üks suur pere või väike firma.

Kirikud, poed ja kirikud, poed ja restoranid, kirikud ja restoranid. Päev möödus kiiresti. Üldiselt olime arvestanud nii, et käime korra päevas söömas väljas ja muu söök valmib jahis. Nii saime ka enamasti hakkama.

5 päev

Syros’e saarelt- Kythnos’e saarele

Sadamast väljudes puhus kena tuul ja tõukas tagant, nii et kõigil oli meeldiv olemine. Seda ainult kaheks tunniks, sest nii nagu saare lõunast möödudes traaversis saart ei olnud kordus täpselt sama stsenaarium 13 – 17 m/s ja põhiline tegevus oli külgtuules lainete lugemine. Laine, kreen ja tuul olid niii tugevad, et ka autopiloot kurssi ei hoidnud, nii et sai mõnuga järgmised 6 tundi käelihaseid treenida.

Randusime  saare lääneküljel Merichas’i sadamas, arvestades, et järgmisel päeval on ees pikk ots tagasi mandri Kreeka suunas. Kiiresti 15 meetri kaugusel jahist saime odavalt rendiautod, millega sõitsime teisele poole saart kuumavee allikatele. Loomulikult “unustas” autode rentnik meile öelda, et see suletakse enne kui me sinna jõuame aga saart sai näha ja mägedes sõitmist harjutada. Õhtu möödus jälle restoranis, kus proovisime kohaliku head-paremat.

6 päev

Kythnos’e saarelt Aegina saarele

Ilmateade ei lubanud midagi erilist 13-15 m/s põhjast, mis muidugi paljudele rõõmu ei teinud, reaalselt oli aga kuni 18 m/s, mis veelgi süvendas kaduma läinud puhkuse tunnet meeskonna liikmetel, kes on harjunud rohkem maismaaga. Sõitu alustasime uue strateegiaga, pimedas väljume, nii et magajad saavad proovida teooriat, et pikali merehaigus ei löö nii valusalt. Osaliselt see ka toimis, sest järgmised 10 tundi purjetasime kahekesi, meile tõeline sportlik puhkus. Neile, kes kajutites midagi muud kui sportlik- vist senini täpselt sõnastamata võib-olla lamamisõpetus liikuvas koikus, või kuidas seda nimetada, kui 43 jalane jaht lainest kukkudes pauguga vastu laine põhja lööb ja siis uuesti  ja siis uuesti ja nii 10 tundi. Vahepeale tuli ka neid üksikuid tuuletuid viirge, et siis täie rauaga edasi puhuda.

Aeginasse me jõudsime ja nagu alguses lubatud, seal oli olnud viimastel päevadel ilus ilm ja mitte väga tuuline.

7 päev

Aegina saarel

Veetsime terve päeva aegina saarel külastasime kuulsaid templeid ja kirikuid, mis tõesti on vaatamist väärt. Järgmiseks hommikuks lubas õnneks ainult kuni 9 m/s tuult ja otsustasime järgmisel päeval varakult teele asuda, et jõuda Ateenasse nii, et jääks veel kaks täispäeva linnaga tutvumiseks.

8 päev

Aegina saar – Ateena (Alimose sadam)

Hommikul teele asudes tõmbasime juba sadamas täied purjed üles, sest kuni 9 m/s, see on meile sama, mis puhkus. Läks aga teisiti, kohe kui sadamast välja saime hakkas reisi rekordeid koguma, kuni 18 m/s tuul ja otse vastu. Teravalt vastu tuult purjetades oli jälle sama mure, mis eelmistel päevadel. Genua rullib imelikult, groot on pehme. Esimest korda rehvisime groodi nii väikseks kui saime ja mootor käima ja vastu tuult kodu poole. Taas kord päev, kui olime küll kaheksakesi puhkusel aga nägime kumbki ainult ühte inimest.

Alimose sadamasse jõudsime aga ilusti, surusime ennast teiste jahtide vahele ja läksime linnapeale Ateena vaatamisväärsusi imetlema.

9 päev

Ateena (Alimos)

Peale 2 tunnist jahi üleandmist ja vaidlemist kummipaadi päramootori üle saime muus osas vabaduse ja veetsime aega linnas. Kaks vendrit, mis olime ära kaotanud tuli muidugi kinni maksta ja laias laastus olid Kreeklased korrektsed ja ainult päramootori riknemise meie kaela jätmise lugu oli natuke häiriv.

10 päev

öö jahis ja sealt otse lennukile ja õhtuks Riiast autodega koju.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui läheks uuesti koos perega, siis oktoobris ei roniks saartele tuultega möllama vaid valiks Ateenast lõunapoole jäävad mõned rahulikumad saared, mis ei ole vähem kenad kui kauged saared.

Tõsi on see, et  kohalikud ütlesid, et tavaliselt nii tuuline ei ole. Üks kaks päeva oleks ju olnud huvitav aga kõik päevad peale ühe pikalt lastega lainetes möllata pole ilmselt mõtet.

Kuigi vesi oli 18-20 sai ujuda ainult esimesel päeval, teistel päevadel lõi laine niigi üle jahi ja märjaks sai ka roolis. Kuigi on räägitud, et sealkandis on ilmaennustus täpne oli meie kogemus teine. Välja arvatud esimene päev oli alati tuul kuni 5 m/s sekundis rohkem kui lubati. Puhkuse rõõm asendus seiklusega ja paljudele uue kogemusega, kuidas on mitu päeva järjest merehaige olla. Kreeka ajaloolised vaatamisväärsused ja hea söök tegid reisist ikkagi meeldejääva puhkuse enne pimedat ja külma talve. Ideaalne oleks nendel saartel, kus käisime purjetada paar nädalat järjest, siis saab valida ilma ja sihtkohti, laiselda ja rohkem unistada.

 

Tervitustega,
Ülar

Newsletter

Saadame uudiskirja vaga harva, ainult kui on moni vaga soodne pakkumine

Logi sisse

Nulli parool

Püsikliendina on mugavam ja soodsam