Ostukorv  

Tooteid pole

Saatmine 0,00 €
Kokku 0,00 €

Kassasse

 

Aksi-
mereriik Tallinna külje all

Esines: Külvi Kuusk


29. märtsil toimus Kipper.ee kaptenite seminari sarja järjekordne üritus. Seekord esines Külvi Kuusk rääkides Aksi paatidest ja paadiehitajatest.

Väikese Aksi saare nimi sai paadihuvilistele tuttavaks 20. sajandi algul. Üks Aksi noormees ehitas Helsingis nähtud paatide eeskujul uhke karveelplangutusega paadi, vahetas selle Soomes paadimootori vastu ja sõitis koju tagasi juba Eesti esimese mootorpaadiga. Oli aasta 1904. Aasta hiljem oli Aksil paadiehituskeskus, kus töötas kümmekond meest ja valmistati kiireid voolujoonelisi mootorpurjekaid. Kuid 1940. aastate lõpul töötasid Aksi paadiehitajad juba Rootsis, olid muuseas ka kuulsa Rootsi võistlusjahi Dione peamised ehitajad ja said laiemalt tuntuks tänu Endel Aksbergi toodetud plastpaatidele, mida teatakse Caravelle 33 nime all.

Rannarahva Muuseumi poolt 2011. aastal välja antud raamatuga Aksi – mereriik Tallinna külje all oleme tahtnud teha laiemale avalikkusele kättesaadavaks huvitava peatüki Eesti merajaloost.

Aksi

Pindala 59 ha, pikkus u 3 km, laius – 0,5 km, 4 m üle merepinna. Saare loodeots on kivine, kaguots liivane. 
Saar kuulub Natura 2000 loodushoiualasse. 
1797  - 1953 oli saar asustatud. 20. sajandil oli seal viis majapidamist ja elas pidevalt u 30 inimest.
20. sajandi alguses hakkas Aleksander Aksberg (1876 -1948) oma Aksi-Madise talus mootorpurjekaid ehitama. Pärast Eestist emigreerumist jätkasid ta pojad paaditöid Rootsis. Aksbergide nimega seostatakse  Caravelle 33 tüüpi paate, mida leidub praegugi paljudes Rootsi jahtklubides. 

 

Aksi

Aksi-Madise elumaja ees seisavad Olga ja Isak, Miina ja Madis, Aleksander ja Rosine ning Maria ja Gustav Aksberg, 1905.a.


Aksi


Aksi

Aksbergide perekond 1905. aastal


Aksi

Aksi-Madise elumaja ees seisavad Olga ja Isak, Miina ja Madis, Aleksander ja Rosine ning Maria ja Gustav Aksberg, 1905.a.


Aksi

Aleksander ja Rosine Aksberg


Aksi

 















Joosep Oberg

Tsitre külast Agumäe talust pärit paadiehitaja ja meisterpuusepp  Joosep Oberg käis Aksi-Madisel  paaditöödel abiks. Ise oli ta suur klinkerplangutusega ehk “saamaga” paatide meister ega tundnud karveelplangutusega paate. Ta soovitas ehitustöid korralikult paadi “laiutamise” ja “paaritamisega” alustada  ja “kaarerisud” lakka visata


Aksi

Aleksander  valmimisjärgus paadiga Uus Kalur oma töökoja ees u 1910


Aksi

Mootorpaat Uus Kalur Aksi-Madise sadamas u 1918.
Ees sõidab oma pesupalist paadis Verner Aksberg. Pesunõul oli omatehtud sõukruvi peal, mida sai seestpoolt vändaga ringi ajada


Aksi

Paadi väljavedamine Aksi-Madise uuest elumajast 1912


Aksi

Puksiirpaadi “Laine”  töötoast välja vedamise talgud  1912.a.
Selle 45-jala pikkuse puksiirpaadi 25 hj „Bolinder“ mootoriga
 tellis Tallinna linnavalitsus, et ehituste jaoks liiva ja kive vedanud purjekaid Tallinna reidilt sadamasse pukseerida.  


Aksi

Paadi “Vea” töötoast merre vedamine 1914.a. Aksi-Madisel. August Luusmanni foto.

Paadi kõrval seisavad Aleksander ja Rosine poegade Alfredi ja Verneriga, paadi päral istuvad Harald ja Ilmar Aksberg, veavad Robert Klamas, Johannes Linsdström, erdinand Klamas, tundmatu töömees ja Johannes Mikkov. 


Aksi

Paat “Vea” Aksi-Madise sadamas 1918.a.
Keskel Aleksander ja Rosine. August Luusmanni foto. 


Aksi

Paat ehitati 1914.a. oma pere jaoks, kuid kohe ilmus ostja, kes ristis paadi “Finlandiks”. Aleksander on paadis vasakult teine. 


Aksi

Paat "Kalur" (42 jalga, 10 hj, 2-silindriga Bolinderi mootor) oli oma pere kalaveopaat ja müüdi 1923.a. Tallinna mehele Tiitsule. Paremal paadimeister Aleksander Aksberg. August Luusmanni foto.


Aksi

Üldlevinud “saamaga” paat. Sedonie Rosen kolib 1914.a.  oma 9 lapsega Naissaarelt Aksile. August Luusmanni foto.


Aksi

Meremõõtjate paat Aksi-Madise sadamas u 1930. Ees kividel Aksbergide perekond, taga paistab üks Aksi  paat.


Aksi

Harald Aksberg oma mootorkelguga u 1925. august Luusmanni foto.


Aksi

Põlvkonnad vahetuvad: Artur Aksberg  ja Vahetoa Hjalmar Klamas


Aksi

Aleksandri poegade ehitatud 40-jalane hülgepüügipaat Aksi. Selle paadiga sõideti 1937 Botnia lahele hülgepüügile


Aksi

Mootorpaat Aksi Ilmar Aksbergi pulmarahvaga 1939. a. septembris


Aksi

Harald Aksbergi ja Helmi Klamase pulmalised Aksi paatide Taali ja Jaaguga 1937.a. maikuus  Jõesuu sadamas


Aksi

Aksi rahvas oma kalapaadiga Pakril 1938


Aksi

1942. a . suvel Aksi-Madise õuel


Aksi

Aksbergide perekond Endli ja Palmi lastega 1946.a. Rootsis.


Aksi

Helmut Aksberg kihutab 1947.a.Eesti trikoloori lehvides Lidingö vana silla all. Paat ehitati Harald Aksbergi keldris.


Aksi

Verner Aksberg 1947 Mari-1 mudeliga


Aksi

Mari 1 materjali kogumine


Aksi























Mari 1 ehitus


Aksi

Mari 1 ehitus


Aksi

Mari 1 ehitus


Aksi

Mari 1 ehitus


Aksi

Mari 1 ehitus


Aksi

Mari 1 ehitus


Aksi

Mari-1 oli 14 m pikk, 50 hj Bolinderi mootor. Ehitajad olid Verner ja Helmut peamiselt.


Aksi

Mari-1 


Aksi

Mari-1 laineid lõikamas


Aksi

Mari-1 siiski Ameerikasse ei sõitnud vaid müüdi Rootsis maha ja sai uueks nimeks Coeur Dame


Aksi

Verner ja Helmut ehitasid selle paadi Gotlandi lõhepüüdjatele


Aksi

Valmis paat


Aksi

Viktor Rosen tellis Harald Aksbergilt paadi juba Naissaarel elades. Kätte sai ta paadi Rootsis.


Aksi

Viktor Roseni paat


Aksi

Harald Aksbergi 1957 ehitatud vabaajapaat Malle


Aksi

Haraldi paat Malle


Aksi

Rootsis unistatimerel puhkamisest, laevasõidud pere ja sõpradega olid moes.


Aksi

Perega puhkehetkel


Aksi

Puhketund kajutis: Helmi ja Harald lastega 1957


Aksi

Paadimeistrid Mari-2 (11,5 m) kõrval 1956: taga Verner, Endel, Harald, Konrad ja Ando Aksberg, ees paremal arvid Luther pojaga.


Aksi

Paadi metsast välja transportimine


Aksi

Aksi

Aksi

Aksi

Aksi

Aksi

Aksi







Dione

Jaht “Dione” ehitati Kuningliku Rootsi Jahtklubi direktori Ola Wettergreni tellimusel 1957 -59.a.
Seda jahti on peetud üheks kõige kaunimaks puupaadiks maailmas ja ta on võitnud 1960 -70ndatel aastatel 75 autasu. Sealhulgas kahel korral Gotland Runti – regati ümber Ojamaa. 
Paadi peamised ehitajad olid vennad Aksbergid.


Aksi

Aksi

Aksi

Verner oli suurpaatide pioneer ja Mari-3 (1969) jäi tema viimaseks paadiks. Paat kuulub Aksbergide perekonnale.


Aksi

Harald Aksbergi ehitatud katamaraan (120 hj mootor)


Aksi

Plastpaadid ja Caravelle 33


Aksi

Endel Aksberg oma sõbra Soome paadiehitaja Qvikströmiga 1972.


Aksi

Ehitatakse puitpaati, millest võetakse hiljem  plastvorm


Aksi

Esimene, Helmut Aksbergile ehitatud plastpaat


Aksi

Endel Aksberg vastvalatud plastpaadi kõrval 1997


Aksi

Endel ehitas paate terve laevastiku jagu. Päris oma paati ta ehitada ei jõudnudki.


 

Osta endale raamat Aksi saarest.

    Lisa korvi

Rannarahva raamat:
“Aksi – mereriik Tallinna külje all”

Terve raamat ühest väiksest saarest? Kus see Aksi asub ja miks kokku panna raamat? Aksi saare maailm oli täiesti eriline, samas Eesti väikesaartele iseloomulik, Tallinna lähedal ja ometi nii kaugel. Pool sajandit tagasi unustuse hõlma vajutatuna on siiski nii saar ise kui ka saarlased – Aksbergidesuguvõsa ja nende ettevõtmised – kindlasti väärt jäädvustamist ja kaante vahele paigutamist. Nii pääseb lugejateni killuke teadmisi eesti randlaste ja saarte maailmast. Raamat on eriline, kuna selles on suur osa endistel aksilastel ja nende järeltulijatel: ehedad mälestused ja arvukad fotod on kõrvu analüüsivate kirjeldustega. Koos aitavad need maalida värvika pildiomapärasest maailmast, mis on inspireerinud kõiki, kes sellega seni kokku puutunud. Loodame, et seda teeb ka see raamat!

Autorid: Harald Aksberg, Helmut Aksberg, Uno Aksberg, Külvi Kuusk – Rannarahva Muuseum, Priit Kuusk, Vello Mäss – Eesti Meremuuseum, Tiina Peil – Eesti Humanitaarinstituut, Urve Ratas – Ökoloogia Instituut, Hannes Tõnisson, Ökoloogia Instituut.

Koostaja: Külvi Kuusk. Konsultant: Tiina Peil. Inglise keel: Tiina Peil. Keeletoimetaja: Tiiu Palm.

Kujundus: Anneliis Aunapuu

Lehekülgi: 239 lehekülge

 

 


Newsletter

Saadame uudiskirja vaga harva, ainult kui on moni vaga soodne pakkumine

Logi sisse

Nulli parool

Püsikliendina on mugavam ja soodsam